Blogi

Kolimisega seotud mure, uus töökoha võimalus ja minu salajane trumbikaart

On pühapäeva hommik kell 10:30. 

Tegin ära just oma hommikuse tunniajase Vipassana meditatsiooni ja kõnnin kööki. 

Merlin küsib: “Kas tahad kohe süüa või teen sulle su smuuti?” 

Kõht on veel eilse õhtu woltimisest parajalt täis, seega valin smuuti. 

Mul on oma spetsjom smuuti, millest olen peaaegu et sõltuvuses. 

Sinna käib banaan, maapähklivõi ja mandlipiim. 

Merlin miksib valmis ja toob mulle korraliku suure klaasitäie smuutit.

Samal ajal kassid jooksevad, maadlevad ja möllavad ringi. 

Nende mängimise vaatamine teeb südame soojaks. 

Aga olen nende pärast veidi ka mures. 

Eriti just seetõttu, et kuidas nad neljatunnise Hiiumaale reisimise üle elavad ning kuidas nad kohanevad uue elukohaga. 

Meil siiani veel lahtine, kuidas me neid transpordime. 

Pisike transpordipuur meil on, aga kahekesti on neil seal jube kitsas. 

Saaksime Merlini isalt laenata suurt puuri, kuhu mahuvad kaks koera, aga see tähendaks, et kassid peavad trippima transpordibussi tagaruumis pimedas. 

Ja ma ei ole päris kindel, et Metta läbi puuri võre välja ei pääse. Ta suudab igasugustest pragudest läbi pugeda.

Kuna Buddha on meil selline häälekas, siis ta hakkab raudselt karjuma. 

Ükskord käisin temaga loomaarsti juures ja ta häälitses nii hullult, et arstidki arvasid, et tegu on papagoiga, kui uksest sisse jalutasin. 

Tõime pakendikeskusest kolimiskastid. Vaatamata sellele, et ta reisides kipub kisendama, annab Buddha siiski märku, et ka tema on valmis kolima.

Igal juhul…

Ees on nädal, et ellu viia suured elumuutused. 

Teadmatust on palju.

Mulle valmistab erilist pinget kõik töö ja raha teenimisega seonduv. 

Ma ei muretse niivõrd, et igakuiselt rahaliselt hakkama saada, vaid kust me võtame korraga nii suure hunniku raha, et järgmiseks suveks uus maja püsti saada…

Vabakutseliseks olemise miinus on kindlasti see, et pangalaenu on raske saada. 

Jah, mul on üks trumbikaart, mille plaanin lähiajal ka taskust välja võtta. 

Selleks on uue müügikoolituse loomine ja korraldamine. 

Olen 10 aastat töötanud müügis ja saavutanud endalegi uskumatuid tulemusi.

Seda nii müügiesindajana kui meeskonna müügijuhina.

Ma olen seda valdkonda lihtsalt nii palju õppinud läbi aastate pikkuse praktika ja ka teooria.

Mul ei ole isegi kahtlust, et sellel koolitusel on potentsiaali saada kõige tugevamaks müügikoolituseks, mida Tallinnas pakutakse…

…sest kõik mida ma õpetan, on omal nahal läbi testitud ning terve meeskonnatäis inimesi on tänu nendele teadmistele ka reaalseid valdkonna müügirekordeid saavutanud. 

Mida aga lisaks müügikoolitusele teha? 

Isa ja vend arvavad, et ma peaks Hiiumaal ikkagi mingi tööotsa kohalikus ettevõttes leidma. 

Et saada kohalikega paremini tuttavaks ning et ka oleks mingi “reaalne tööots” 😀 

Iseenesest kohalikku ellu panustamine oleks tore. 

Ja mulle meeldib inimestega koos töötamine. 

Olen üsna kaua juba kodus omal käel Merliniga kahekesti asju nokitsenud, seega mingi tiimiga liitumine oleks kindlasti vaimule värskendav.

Palju on juttu olnud Hiiumaa suurimast firmast Dagöplast, mis toodab biolagunevaid kilepakendeid ja aitab seeläbi planeeti mittelaguneva plastikuga reostamisest päästa.

Seal töötab ca 300 inimest. 

Sel nädalal tegin ka kõne ühele tuttavale, kes seal töötab ja ta soovitas saata CV koos kirjaga Dagöplasti juhile. 

Et siis vaadata, mis seal teha on vaja ning millisele positsioonile ma sobiks. 

Plaanin selle lähiajal ette võtta. 

Ja kindlasti olen avatud igasugustele muudele võimalustele, mis Hiiumaal seoses kohaliku rahvaga tekkida võivad. 

Enne on aga vaja Vanalinna korteriga mõningad asjad ära lahendada: vahetada tapeet, mille Buddha katki kratsis, pakkida kõik asjad kokku ja korraldada kolimine ühest kohast teise.

Olen väga tänulik, et mul on sõbrad, kes on valmis tapeedivahetuse ja asjade tassimisega abi pakkuma. 

Ise ma veel suur ehitusspetsialist ei ole, seega pean nendel teemadel abi otsima. 

Tundub, et ka uue üürniku probleemi saame kohe lahendatud. 

Meie sotsiaalmeedias kuulutamisele tuli rohkem kui 20 päringut. 

Praeguse seisuga on korter broneeritud. 

Neljapäeval tassime kõik asjad korterist bussi, mille saame Merlini isalt, ja siis sõidame otse paradiisisaarele. 

Uhh, ma olen nii kaua seda oodanud! 

Siin tuli küll nädalaega vihma, aga ma oleks eelistanud selle aja ikkagi Hiiumaal veeta, mitte siin linnas korteris. 

Tunnen, et suure osa päevast on mu energiatase siin madal. 

Kuidagi nagu ei ole jaksu tõsist tööd teha või kirjutada.

Vaatamata sellele, et sel nädalal äratasin end mitmel hommikul üles pooletunnise õues vihma käes jooksmisega. 

Eks see on selge märk, et meie aeg siin on läbi saamas ja peab siit ASAP minekut tegema.

Suure osa nädalast olen sisustanud raamatute lugemisega. 

Ja “Selgeltnägijate tuleproovi” kolmanda hooajaga 😀 

Sest selle võitis Evald Piirisild, kelle raamatu just nädala alguses läbi lugesin. 

Tekkis uudishimu näha tema saates tehtud sooritusi.

See on ikka ebareaalne kui selgelt paljud osalejad seal asju näevad. 

Sul on ümbrik käes ja sa pead arvama, millise inimese pilt seal sees on. 

No kust kurat sa tuled selle peale, et seal sees on just Arvo Kukumägi pilt! 😀 

Kõikidest maailma inimestest!!

See nõuab lisaks “tunnetamisele” ka eriti head silmaringi ja tõlgendamise oskust. 

Igal juhul paari nädala pärast tekib mul võimalus Evaldiga ka ise kohtuda.

Avastasin täiesti juhuslikult, et juulis toimub Harjumaal suur šamaanifestival. 

Ma olen veendunud, et see saab olema selline kogemus, mida ma ei ole kunagi varem elus kogenud. 

Ja see tekitab minust palju põnevust.

Foto 2019. aastal Arhailiste Traditsioonide Keskuses toimunud kolmepäevasest Šamaanifestivalist. Korraldaja sõnul on festivali formaat silmaringi avardav ja tutvustav ning üks selle eesmärk on luua avatust südamesse ja hinge, näidata šamanismi olemust, millega seal tegeletakse ja kes need inimesed on, kes selliseid väärtuseid kannavad.

Olen igal suvel käinud kõiksugustel üritustel alates rahvusvahelistest muusikafestivalidest kuni rännakutseremooniateni. 

Aga šamanism on minu jaoks uus.

Hetkel on suur osa minu energiast läinud just selle müstilise valdkonna õppimisele. 

Sest lihtsalt… uudishimu on. 

Ja teine asi on see, et… ma näen igal pool märke ja tunnen, et see kutsub mind. 

“Šamaanihaigus”, millest see kultuur räägib, tekkis mul samuti. 

Öeldakse, et kui vaimud on sind välja valinud, pead hakkama tegema šamaanitööd.

Kui sa seda vastu ei võta, võid jääda kummaliselt haigeks.

Sümptomid kaovad, kui inimene võtab oma ülesande vastu. 

“Kutse” sain ühelt tseremoonialt juba eelmisel suvel. 

Ayahuasca rääkis minuga ja ütles mulle seda.

Aga ma ei läinud seda rada.

Sel kevadel tabas mind veider kopsuhaigus – selgelt tunnen, kuidas kopsus on terav valu.

Ja ei lähe ära.

Arstide sõnul see ei olnud koroonaviirus. Pealegi see kestis palju kauem kui tavaline viirusepuhang (mitu kuud). 

Käisin perearsti juures, kes uuris, puuris ja kuulas ning ütles, et mu kopsudega pole midagi viga. 

Läksin koju. Aga torkiv tunne kopsus oli ikkagi. 

Otsustasin siis ise ennast ravitseda.

Hakkasin igapäevaselt jooma või sööma ingverit, küüslauku, püha basiilikut ja põdrakanepiteed.

Ja siis tuli minu juurde üks raamat, mis rääkis mulle täpselt ära, millisel arhetüübi teekonnal ma täna psühholoogiliselt olen ning mida peaksin tegema. 

Igaüks meist elab täna läbi üht 12-st arhetüübi teekonnast. 

Kui sa oled oma arhetüübist teadlik, siis tead ka kuhu su alateadvus sind tegelikult juhtida tahab. Sealt leiad oma elule ka sügavama tähenduse. 

Minu kõige domineerivam arhetüüp vastavalt testileon magician.

Magician ehk maag on arhetüüp, kelle võimeks ja ülesandeks on rännata erinevate teadvuseseisundite vahel ning seeläbi tuua inimestele vastuseid ja neid tervendada.

Maagi arhetüübi filosoofia ütleb, et see, mis toimub sügaval inimese sisemaailmas (alateadvuses), manifesteerib ennast ka füüsilises ja materjaalses reaalsuses. 

Kui sisemaailma harmooniasse viid, läheb harmooniasse ka välismaailm.

Kõigepealt pead aga õppima ravima iseennast ja ühel päeval saad aidata teisi.

Ja selline haigestumine ongi kutse magician-i teekonnale. 

Üks märk viis teiseni ja hakkasingi õppima šamanismi. 

Ja nagu naksti kopsuhaiguse tunne kadus!

Olen tänaseks trummide abil läbi teinud ka 4 šamaanirännakut.

Kõik nad on väga selge visuaaliga ja tunnetusega. 

Täpselt nagu oleks rännanud unenäos.

Vahe aga selles, et reaalsuse tunnetus on seal selgem ja rändamine allub minu kontrollile. 

Nagu oleksin muinasjutulist filmi vaadanud, kus olen ise peategelane.

Kohtusin seal ka ühe eriti põneva tegelasega, kellelt nõu küsisin. 

Need rännakud on mul kõik ka detailselt dokumenteeritud. 

Üleeile ostsin oma esimese päris šamaanitrummi, mille saund on rets!! 

Ta kõlab nagu kõige võimsam ja aukartust äratavam kõuemürin kuskilt sügavalt allilmast. 

Kassid põgenesid kahte lehte, kui rütmi mängima hakkasin! 😀

Muusikaprodutsendina tean, et sellest saaks ka jõhkra sämpli, millega tulevikus biite teha 😀

Lugesin hiljuti üht artiklit, kus teadlased tõestasid uurimusega, et monotoonne rütmiline trummimine kiirusega umbes 220 lööki minutis ja sagedusega 4 kuni 7 hertsi (ülimadal) kutsub ajus esile teeta ajulaineid, mis viivad inimese muutunud teadvuse seisundisse.

Selles seisundis saadki rännata, et leida tähendusrikkaid vastuseid oma elu kohta.

Peale selle olen lisaks šamaanirännakuid õpetavale kirjandusele töötanud läbi ka paraja hulga teaduslikke artikleid, mis annavad kinnitust, et need 40 000 aasta vanused iidsed tehnikad tõepoolest toimivad ka kui praktilise psühholoogia ja füsioloogilise tervendamise meetodina.

Hakkan järjest enam mõistma kui oluline roll oli šamaanidel iidsetes kultuurides ja hõimudes. 

Mis mulle traditsioonilise šamanistliku tervendamise juures eriti meeldib on see, et sa ei pea manustama psühhedeelseid aineid (a la kanep, maagilised seened, LSD, ayahuasca vms), et muutunud teadvuse seisundis ringi trippida ja tähendusrikkaid spirituaalseid kogemusi saada. 

Seda kõike saab teha kaine mõistusega kasutades trummi.

Ja noh… kuna mulle psühhedeelikumid sellisel viisil ei mõju enam (tänu aastatepikkusele igapäevasele 1h-2h/päevas mediteerimisele), siis ega mul polegi enam muud valikut, kui “rännata” tahan 😀 

Minu esimene indiaanlaste traditsiooni järgi valmistatud šamaanitrumm. Kassid jooksid kahte lehte laiali, kui trummist kõlavat kõuemürinat kuulsid. Rütmilise trummimisega on võimalik muuta teadvuse seisundit, et minna visioonirännakule. Ei pea manustama psühhedeelseid aineid, piisab trummist.

Rääkides veel trummidest, siis viimasel ajal on päris mitu inimest mult küsinud, et kas plaanin Hiiumaal tulevikus trummirännakuid korraldama hakata. 

Hetkel on mul küll veel endal päris palju õppida, kuid, jah, ma liigun selles suunas, et tulevikus ka teistele selliseid elujõudu tervendavaid ja tähendusrikkaid kogemusi pakkuda saaksin.

Hiiumaa on selleks ka fantastiline koht.

Aga enne on vaja ikkagi selle kuramuse kolimisega ühele poole saada.  

Kohe tulebki meile külla sõber Villem Klaas. 

Ta lubas täna koos entusiasmi ja tapeediliimiga läbi tulla, et aidata meil paar paani ära vahetada. 

Olen väga tänulik Villemile.

Ja näed, kuulengi, et uksekell heliseb. 

Aeg minna.

Tänks, et lugesid!

Ole terve, kallis sõber! 🙂 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga